Viide originaalartikli täistekstile:
https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/569784
Väide: 10 aastat pärast vaktsineerimist on antikehad leetrite vastu olemas vaid 25%-l vaktsineeritutest. VALE!
Mis tegelikult kirjas oli:
Seekord piisaks vaid abstrakti lugemisest. Mitte ühtegi seronegatiivset proovi polnud. Kõigis 10 aastat pärast teise doosiga vaktsineerimist võetud proovides olid antikehad olemas. Seronegatiivne = negatiivne tulemus seerumis.
https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/569784
Väide: 10 aastat pärast vaktsineerimist on antikehad leetrite vastu olemas vaid 25%-l vaktsineeritutest. VALE!
Mis tegelikult kirjas oli:
Seekord piisaks vaid abstrakti lugemisest. Mitte ühtegi seronegatiivset proovi polnud. Kõigis 10 aastat pärast teise doosiga vaktsineerimist võetud proovides olid antikehad olemas. Seronegatiivne = negatiivne tulemus seerumis.
"Measles antibody persisted in all vaccinees available for follow-up 10 years after a second dose of vaccine, with no seronegative results detected. "
Tegelikult võiks siia panna suure ja rasvase punkti. Nagu näete, siis vaktsiinivastaste väide ja artikli tegelik lõppjäreldus on täiesti vastupidised. Õigemini, vaktsiinivastased taaskord valetavad, kui väidavad, et selline järeldus on antud artiklist tulenev. Püüdsin leida, kust tuli 25%, aga ma ei suutnudki seda päris välja nuputada. Vaatame, millest artikkel tegelikult üldse rääkis.
Artikli eesmärk oli hinnata antikehade püsimist kahe doosiga vaktsineeritud laste hulgas olukorras, kus kokkupuude metsiktüüpi leetriviirusega on olnud väga ebatõenäoline. Konkreetne hüpotees, mida hakati kontrollima oli järgmine:
"We hypothesized that measles antibody levels would not be significantly lower at high school age for children who received the second dose of vaccine in kindergarten than for those who received it in middle school."Maakeeli: hüpotees oli, et teise doosi lasteaias saanute antikehade tase ei ole keskkooliikka jõudes oluliselt madalam koolieas teise doosi saanud lastel mõõdetud antikehade tasemest.
Põhimõtteliselt tahetigi teada, kas 10 aastat pärast teist doosi on antikehade tiiter oluliselt langenud võrreldes 5 aastaga pärast teist doosi.
Selleks mõõdeti uurimisaluste seerumist antikehade tiitreid perioodiliselt 10 või 5 aasta jooksul. 10 aasta jooksul neil lastel, kellele manustati teine MMR vaktsiinidoos 4-6-aastaselt (lasteaiaiga) ning 5 aasta jooksul neil lastel, kellele manustati teine MMR vaktsiinidoosi 10-12-aastaselt (kooliiga).
Algandmestikus oli 621 last, uuringu lõpuks jäi järele 364. Rahu, ülejäänud ei surnud kõrvalmõjudesse, vaid uuringust võis lahkuda, see oli vabatahtlik. Seega, lõpuks sai analüüsida kogutud andmeid 364 lapse puhul.
Peamine tulemus: uuringu lõpuks oli 4,9%-l uuringualustest (18 last) madalad antikehade tiitrid. Panite tähele - madalad ja 4,9%-l. Mitte ükski polnud seronegatiivne ehk mitte ühelgi uuritud lastest ei olnud uuringu lõpus antikehade tiiter alla 8 mIU/mL.
Lisaks, antikehade tiitri geomeetriline keskmine lasteaia ajal versus kooliajal teise doosi saanute vahel ei olnud 15-aastaseks saanutel statistiliselt oluline. Ehk siis püstitatud hüpoteesi ei lükatud ümber.
"By study end, 4.9% (18/364) had low titers and none was seronegative, with no significant difference in geometric mean titers between kindergarteners (641 mIU/mL) and middle schoolers (737 mIU/mL) when both groups were aged 15 years."
Autorid püüdsid ka nö tulevikku ennustada ja leidsid, et samasuguse tempoga tiitrite edasise langemise puhul oleks
1) 20 aastat pärast lasteaias teise doosi saanutest umbes 33% potentsiaalselt nõrgema kaitsega leetrite suhtes (tiiter <120 mIU/mL).
2) Täiesti seronegatiivseid (tiiter <8 mIU/mL) oleks aga isegi 30 aasta pärast alla 1%.
PS. artikli lõpus olevas kommentaari osas juhivad autorid väga korrektselt tähelepanu, et nende tulemustesse tuleb suhtuda teatava ettevaatusega. Näiteks iseloomustavad lähemalt valimit ning sellest tulenevaid ohtusid tulemuste laiendamisel kogu populatsioonile. Lisaks ei saa nende metoodika puhul teha otsest järeldus, et madal tiiter tähendab tingimata puuduvat immuunsust. Nii tehaksegi ausalt teadust. Kõik on kirjas, mustvalgelt. Ja kui kandikul ette toodut õigesti lugeda ei oska, siis... Las loevad need, kes oskavad ja selgitavad need, kes oskavad. Aga valetamine ei ole okei!
1) 20 aastat pärast lasteaias teise doosi saanutest umbes 33% potentsiaalselt nõrgema kaitsega leetrite suhtes (tiiter <120 mIU/mL).
2) Täiesti seronegatiivseid (tiiter <8 mIU/mL) oleks aga isegi 30 aasta pärast alla 1%.
"Projection of future antibody levels in the kindergarten group suggested a continued slow decline in titers, with an increase in the proportion potentially susceptible (≤120 mIU/mL) reaching 33% by 20 years after MMR2 (Figure 3). However, the proportion seronegative (<8 mIU/mL) was not projected to reach 1% until 30 years after MMR2."
"Declining titers suggest the need for vigilance in ensuring disease protection for the vaccinated population."Nii et, vaktsiinivastased viitavad artiklit, mis tegelikult demonstreerib ja hoiatab, et kahest doosist saadav kaitse ei pruugi kesta igavesti. Tasub kaaluda revaktsineerimist. Ka see pole olnud saladus, et vaktsiinid ei ole 100% efekiivsed. Joke is on you, anti-vaxxers. Aga tegelikult on üsna masendav, mitte naljakas.
PS. artikli lõpus olevas kommentaari osas juhivad autorid väga korrektselt tähelepanu, et nende tulemustesse tuleb suhtuda teatava ettevaatusega. Näiteks iseloomustavad lähemalt valimit ning sellest tulenevaid ohtusid tulemuste laiendamisel kogu populatsioonile. Lisaks ei saa nende metoodika puhul teha otsest järeldus, et madal tiiter tähendab tingimata puuduvat immuunsust. Nii tehaksegi ausalt teadust. Kõik on kirjas, mustvalgelt. Ja kui kandikul ette toodut õigesti lugeda ei oska, siis... Las loevad need, kes oskavad ja selgitavad need, kes oskavad. Aga valetamine ei ole okei!
Disclaimer: ma ei tööta ei Raviametis ega Terviseametis, ma ei ole meditsiinitöötaja ega apteeker ega ka ravimitööstuses tegev. Mulle ei maksa selle aja kulutamise eest mitte keegi sentigi. Mul on vaid mu missioonitunne ja nördimus teadustulemuste väänamise pärast ning mind ajab vihale, kuidas sellega seatakse teadlikult ohtu nende inimeste lapsed, kes usaldavad kirjasolevat, sest "on ju viidatud".


