Vale nr. 2

Võtan ette järgmise valeväite leetrite peatükist vaktsiinivastaste lehelt vaktsineerimine.ee.

Viide originaalartikli täistekstile:
https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/569784 

Väide: 10 aastat pärast vaktsineerimist on antikehad leetrite vastu olemas vaid 25%-l vaktsineeritutest. VALE!

Mis tegelikult kirjas oli:
Seekord piisaks vaid abstrakti lugemisest. Mitte ühtegi seronegatiivset proovi polnud. Kõigis 10 aastat pärast teise doosiga vaktsineerimist võetud proovides olid antikehad olemas. Seronegatiivne = negatiivne tulemus seerumis.

"Measles antibody persisted in all vaccinees available for follow-up 10 years after a second dose of vaccine, with no seronegative results detected. "

Tegelikult võiks siia panna suure ja rasvase punkti. Nagu näete, siis vaktsiinivastaste väide ja artikli tegelik lõppjäreldus on täiesti vastupidised. Õigemini, vaktsiinivastased taaskord valetavad, kui väidavad, et selline järeldus on antud artiklist tulenev. Püüdsin leida, kust tuli 25%, aga ma ei suutnudki seda päris välja nuputada. Vaatame, millest artikkel tegelikult üldse rääkis.

Artikli eesmärk oli hinnata antikehade püsimist kahe doosiga vaktsineeritud laste hulgas olukorras, kus kokkupuude metsiktüüpi leetriviirusega on olnud väga ebatõenäoline. Konkreetne hüpotees, mida hakati kontrollima oli järgmine: 

"We hypothesized that measles antibody levels would not be significantly lower at high school age for children who received the second dose of vaccine in kindergarten than for those who received it in middle school."

Maakeeli: hüpotees oli, et teise doosi lasteaias saanute antikehade tase ei ole keskkooliikka jõudes oluliselt madalam koolieas teise doosi saanud lastel mõõdetud antikehade tasemest.
Põhimõtteliselt tahetigi teada, kas 10 aastat pärast teist doosi on antikehade tiiter oluliselt langenud võrreldes 5 aastaga pärast teist doosi.

Selleks mõõdeti uurimisaluste seerumist antikehade tiitreid perioodiliselt 10 või 5 aasta jooksul. 10 aasta jooksul neil lastel, kellele manustati teine MMR vaktsiinidoos 4-6-aastaselt (lasteaiaiga) ning 5 aasta jooksul neil lastel, kellele manustati teine MMR vaktsiinidoosi 10-12-aastaselt (kooliiga). 

Algandmestikus oli 621 last, uuringu lõpuks jäi järele 364. Rahu, ülejäänud ei surnud kõrvalmõjudesse, vaid uuringust võis lahkuda, see oli vabatahtlik. Seega, lõpuks sai analüüsida kogutud andmeid 364 lapse puhul.

Peamine tulemus: uuringu lõpuks oli 4,9%-l uuringualustest (18 last) madalad antikehade tiitrid. Panite tähele - madalad ja 4,9%-l. Mitte ükski polnud seronegatiivne ehk mitte ühelgi uuritud lastest ei olnud uuringu lõpus antikehade tiiter alla 8 mIU/mL.

Lisaks, antikehade tiitri geomeetriline keskmine lasteaia ajal versus kooliajal teise doosi saanute vahel ei olnud 15-aastaseks saanutel statistiliselt oluline. Ehk siis püstitatud hüpoteesi ei lükatud ümber.

"By study end, 4.9% (18/364) had low titers and none was seronegative, with no significant difference in geometric mean titers between kindergarteners (641 mIU/mL) and middle schoolers (737 mIU/mL) when both groups were aged 15 years."

Autorid püüdsid ka nö tulevikku ennustada ja leidsid, et samasuguse tempoga tiitrite edasise langemise puhul oleks 
1) 20 aastat pärast lasteaias teise doosi saanutest umbes 33% potentsiaalselt nõrgema kaitsega leetrite suhtes (tiiter <120 mIU/mL). 
2) Täiesti seronegatiivseid (tiiter <8 mIU/mL) oleks aga isegi 30 aasta pärast alla 1%.

"Projection of future antibody levels in the kindergarten group suggested a continued slow decline in titers, with an increase in the proportion potentially susceptible (≤120 mIU/mL) reaching 33% by 20 years after MMR2 (Figure 3). However, the proportion seronegative (<8 mIU/mL) was not projected to reach 1% until 30 years after MMR2."

"Declining titers suggest the need for vigilance in ensuring disease protection for the vaccinated population." 

Nii et, vaktsiinivastased viitavad artiklit, mis tegelikult demonstreerib ja hoiatab, et kahest doosist saadav kaitse ei pruugi kesta igavesti. Tasub kaaluda revaktsineerimist. Ka see pole olnud saladus, et vaktsiinid ei ole 100% efekiivsed. Joke is on you, anti-vaxxers. Aga tegelikult on üsna masendav, mitte naljakas.

PS. artikli lõpus olevas kommentaari osas juhivad autorid väga korrektselt tähelepanu, et nende tulemustesse tuleb suhtuda teatava ettevaatusega. Näiteks iseloomustavad lähemalt valimit ning sellest tulenevaid ohtusid tulemuste laiendamisel kogu populatsioonile. Lisaks ei saa nende metoodika puhul teha otsest järeldus, et madal tiiter tähendab tingimata puuduvat immuunsust. Nii tehaksegi ausalt teadust. Kõik on kirjas, mustvalgelt. Ja kui kandikul ette toodut õigesti lugeda ei oska, siis... Las loevad need, kes oskavad ja selgitavad need, kes oskavad. Aga valetamine ei ole okei!

Disclaimer: ma ei tööta ei Raviametis ega Terviseametis, ma ei ole meditsiinitöötaja ega apteeker ega ka ravimitööstuses tegev. Mulle ei maksa selle aja kulutamise eest mitte keegi sentigi. Mul on vaid mu missioonitunne ja nördimus teadustulemuste väänamise pärast ning mind ajab vihale, kuidas sellega seatakse teadlikult ohtu nende inimeste lapsed, kes usaldavad kirjasolevat, sest "on ju viidatud". 

Vale nr. 1

Alustuseks tsiteerin vaktsineerimine.ee avalehel olevat tutvustust:

"See lehekülg on neile, kes tahaksid vaktsiinide kohta rohkem teada, kuid kel pole aega või piisavat keeleoskust ennast kurssi viia hulgaliste teadustööde ja keeruliste materjalidega, mis teema kohta avaldatud on. Siia on kogutud infot vaktsiinide infolehtedelt, toodud linke teemakohastele materjalidele, millest on välja sorteeritud faktid ja argumendid, mida toetab teadus. Siit leiab eestikeelsed lühikokkuvõtted algallikatest ning lingid neile, kes soovivad rohkem teada või veenduda väite päritolus. Algallikad on enamasti inglise keeles."

Välja toodud faktid ja argumendid, mida toetab teadus. Suurepärane! Lisaks lingid, et veenduda väite päritolus. Kõlab usaldusväärse ja korralikult tehtud kirjanduse ülevaatena, kas pole? Veendugem siis.

Esimene näide valeväitest vaktsineerimine.ee lehel tuleb leetrite sektsioonist. Valisin leetrid, kuna viimasel ajal on just see vaktsiinvälditav nakkushaigus üle maailma, sh Euroopas sagenenud ning ka meil on olnud hoiatavaid märke juhtude võimalikust sagenemist. Leetrite juures kohe esimene väide ja viide on järgmised: 

Viidatud uuring: 

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5328441/?

Tegelikult on juba artikli pealkirja lugedes üsna selge, et sellest artiklist me väidetut ei saagi leida. Nimelt on tegu leetriviiruse genotüübi määramise metoodika väljatöötamist ja valideerimist kirjeldava artikliga.

1. väide: Uuring tehti leetriepideemia ajal. VALE!

Mis tegelikult kirjas oli: Metoodika valideerimiseks kasutatud proovidest enamuse moodustasid rutiinse leetrinakkuste järelvalve käigus korjatud proovid kolmes erinevas uurimiskeskuses USAs, Saksamaal ja Kanadas. 

2. väide: uuriti 194 leetrihaiget. VALE!

Mis tegelikult kirjas oli: metoodika spetsiifilisuse ja sensitiivsuse hindamiseks kasutati 370 proovi (vt ka eelmist punkti proovide päritolu kohta). Mitte 194 ega 1000 ega ka mitte 370 leetrihaiget.

3. väide: Uuring tehti CDC laborites - POOLIK TÕDE

Mis tegelikult kirjas oli: Metoodika arendati algselt Kanada Riiklikus Mikrobioloogia Laboris (Canadian National Micorbiology Laboratory (NML)) ning seejärel viidi omakorda läbi sõltumatu hindamine Saksamaal Robert Koch'i Instituudis ning CDC-s (US Centers for Disease Control). Oleks siis võinud ju kõik kirja panna, sest siis oleks 3-kordselt laboreid ja laborites töötavad ju teadlased! (Kes on küll enamasti ravimifirmade poolt ära ostetud ja kinni makstud, aga vahel pole sellest lugu, kui nende tehtud teadust saab endale sobivaks kirsikorjeks kasutada. See oli irooniline remark.)

4. väide: 37% leetritest oli tingitud MMR vaktsiinist. KÕIGE RÄIGEM VALE! 

Mis tegelikult kirjas oli: 1) MMR vaktsiini kui sellist artiklis üldse ei mainitagi. Mitte.Ühtegi.Korda. Küll aga öeldakse, et kõigis kasutusel olevates leetrivaktsiinides on üks ja sama konkreetne leetrite viiruse genotüüp - genotüüp A. 2) Ka 37% pole artiklis mitte kusagil kirjas. Kust ja mille põhjal see arvutati, sellest räägin kohe allpool. Tingitud vaktsiinist - täiesti vägivaldne ja laest võetud järeldus. Artikli autorid mitte midagi sellist ei väida ega saagi väita, sest esiteks, nad ei uurinudki ju seda, vaid lõid genotüübi detekteerimiseks metoodika ja teiseks, MMR vaktsiin ei tekita leetreid. Me teame seda juba.

Enne veel, kui ma jõuan selle müstilise 37%-ni, natuke artikli tegelikust taustast:
Metoodika väljatöötamise ajendiks oli asjaolu, et leetripuhangute ajal rakendatakse ühe meetmena vakstineerimata isikute kiirkorras vaktsineerimist. Kuna 5%-l vaktsineeritutest esinevad leetritele sarnanevad vaktsiini kõrvalnähud (lööve ja palavik), ei ole võimalik neid isikuid tegelikest metsiktüüpi viirusega nakatunutest lihtsalt sümptomite põhjal eristada. Vaja on teada viiruse genotüüpi. Eristada on aga neid isikuid tegelikest nakatunutest vaja omakorda selleks, et neid mitte asjatult isoleerida ning muidugi ka selleks, et oleks olemas adekvaatne ülevaate nakkuse levimisest ja tegelikust nakatunute arvust. Seega oleks vaja kiiret ja efektiivset metoodikat nende genotüüpide määramiseks. 

Siin ka mu jutu kinnituseks paar lõiku abstraktist ja sissejuhatusest. Ma ei mõelnud seda ise välja (Kes ei tea, siis abstrakt on teadusartikli lühikokkuvõte, milles tuleb autoritel välja tuua probleemi olemus/hüpotees, selle lahenduseks/kontrollimiseks ette võetud sammud ning saadud tulemused ning peamised järeldused. Võite muidugi ka ise ülevaltoodud lingile klikkida ja vaadata, kas täielikus abstraktis on kordagi välja toodud midagiGI nende väidete sarnast, mida vaktsineerimine.ee väidab seda artiklit viidates. Kes ei viitsi vaatama minna, siis, ausõna, ei ole): 

“During measles outbreaks, it is important to be able to rapidly distinguish between measles cases and vaccine reactions to avoid unnecessary outbreak response measures such as case isolation and contact investigations. We have developed a real-time reverse transcription-PCR (RT-PCR) method specific for genotype A measles virus (MeV) (MeVA RT-quantitative PCR [RT-qPCR]) that can identify measles vaccine strains rapidly, with high throughput, and without the need for sequencing to determine the genotype.”

"Since approximately 5% of recipients of measles virus-containing vaccine experience rash and fever which may be indistinguishable from measles (9), it is very important to identify vaccine reactions to avoid unnecessary isolation of the patient, as well as the need for contact tracing and other labor-intensive public health interventions. Recent measles outbreaks in the Canadian provinces of Alberta and British Columbia have emphasized the need for rapid differentiation of vaccine reactions (18, 19) from reactions to infection with the wild-type virus."

Ja nüüd algab kõige lahedam koht: kust siis tulid väidetud numbrid 194, 73 ja 37%? Kohe näete tüüpilist kirsinoppimist, ainult et antud juhul need nopitud kirsid ei ole isegi mitte kirsid vaid ab-so-luut-selt asjassepuutumatud. Pigem kaalikad.

Artikli sissejuhatus jätkub nii: 

“During the measles outbreak in California in 2015, a large number of suspected cases occurred in recent vaccinees (3). Of the 194 measles virus sequences obtained in the United States in 2015, 73 were identified as vaccine sequences (R. J. McNall, unpublished data).” 

Siin need mõistatuslikud arvud on. Näitamaks, et leetrikahtlusega inimestelt võetud proovidest paljud ei sisaldanud tegelikku nakkust põhjustavat metsiktüüpi viirust. Tegu on avaldamata andmetega. St et neid ei uurita ei käesolevas artiklis ega ole avaldatud ka üheski teises artiklis. Me ei tea nende andmete kohta mitte midagi rohkemat ega saagi teada (kiire otsing näitas, et neid ei ole ka hiljem avaldatud) peale selle, et nad aitavad meil näha probleemi olulisust - kahtlaste juhtude eristamiseks on vaja genotüpiseerida, sest nende tegelikeks nakkusteks lugemine võib tulemust väga palju kallutada.

Eriti vahva kirsinoppimise tõestus aga tuleneb artiklis kohe järgnevast lausest, mida vaktsiinivastased pole oma lehel isegi mitte maininud. Ometigi räägib see analoogsest asjast, mis eelnev USA näide:

“In contrast, only 11 of 542 cases genotyped in the National Reference Center for Measles, Mumps, and Rubella in Germany were associated with the vaccine virus.”

Miks nad seda ei maini? Sest see ei sobinud nende eesmärgiga kokku, 2% ei oleks hea välja näinud. Või siis tuli väsimus just enne seda lauset kallale? Juhin igaks juhuks ka siinkohal veel tähelepanu, et tegelikult ei oma ka see 2% tegelikult antud juhul mingit tähtsust, sest see ei ole vaktsiinist tingitud haigusjuhtude osakaal. See on nende proovide osakaal, mis oli võetud millalgi leetrikahtlusega inimestelt ja millest hiljem selgus, et need inimesed ei olnud metsiktüüpi viirusega nakatunud, vaid tegu oli ilmselt hoopis vaktsineerimise kõrvalnähtudega, mis jätsid mulje leetrinakkusest.

---
Selline sai esimese vale ümberlükkamine. Huvitav, mida vastava artikli autorid arvaksid nende avaldatud artikli nii räigelt valest tõlgendusest?

Disclaimer: ma ei tööta ei Raviametis ega Terviseametis, ma ei ole meditsiinitöötaja ega apteeker ega ka ravimitööstuses tegev. Mulle ei maksa selle aja kulutamise eest mitte keegi sentigi. Mul on vaid mu missioonitunne ja nördimus teadustulemuste väänamise pärast ning mind ajab vihale, kuidas sellega seatakse teadlikult ohtu nende inimeste lapsed, kes usaldavad kirjasolevat, sest "on ju viidatud". 

Vaktsiinivastased kirsikorjajad, kes ei tee tegelikult puuviljadel vahetki

Kodumaistes vaktsiinide suhtes hoiatajate (üldiselt nimetatakse neid vaktsiinivastasteks) aruteludes ja teemagruppides võib tihti näha nö isehakanud teadlaseid, kes on ennast väidetavalt teaduskirjandusega kurssi viinud ning jagavad oma väidete tõestuseks artikleid PubMed andmebaasis avaldatud publikatsioonidele. Tihtipeale on tegu nn. cherry-picking'uga, kuna valitakse välja üksikud enda vaadetega sobivad tulemused ning jäetakse kirjeldamata suuremahulised ülevaated, kus selgub paljude teiste analoogsete kordusuuringute tulemusena vastupidine tõde.

Allikas freshspectrum.com

Hullem on aga olukord sellisel juhul, kui need välja valitud publikatsioonid on tegelikult täiesti valesti tõlgendatud. Olgu põhjuseks siis kas oskamatus või suutmatus teaduslikust tekstist aru saada (jah, see ongi algajale keeruline ja nõuab pikemat süvenemist ja kogemust), viitsimatus lugeda abstraktist kaugemale või lausa pahatahtlik soov tulemusi sobivas suunas ja kavalas sõnastuses väänata. Tulemuseks on valeväited, mille siis peaks lugejale usutavaks muutma lisatud link teadusartiklile. "Näete, TEADLASED on näidanud ja öelnud!" Seega tegelevad vaktsiinivastased mitte lihtsalt cherry-pick'inguga, vaid neil on raskusi isegi erinevatel puuviljadel vahet tegemisega. 

Aga palju tavainimesi (mõtlen siinkohal neid, kelle igapäevatöö juurde ei kuulu teadusartiklite lugemine ega kirjutamine) pärast esitatud väite lugemist originaalallika tegelikult avab? Ja kui avabki, kas nad suudavad sealt lõpuks aru saada, et esitatud väidet tegelikult artiklist üldse ei järeldu? Minu meelest on selline, olgu siis lollusest või pahatahtlikkusest tulenev, valeinformatsiooni levitamine kuritegelik. Seda eriti olukorras, kus valeinfo levitaja väidab end aitavat "leida vastuseid küsimustele vaktsiinide ohutuse, tõhususe, vajalikkuse, riski/kasu suhte ja pikaajaliste mõjude kohta." Just nii on kirjas veebilehel vaktsineerimine.ee (klikitava lingi mittelisamine on siinkohal täiesti tahtlik). Kui orbiiti ilmub vaktsineerimisotsuse ees seisev lapsevanem, suunatakse ta vastaste poolt just sellele kodumaisele veebilehele.

Vaktsineerimine.ee veebilehe avalehel on suurelt lause: "Kui sul seisab ees küsimus - kas vaktsineerida või mitte, siis oled just õiges kohas!"

Mul piisas vaid poolest tunnist ja paari originaalartikli lugemisest, et aru saada - ei, inimesed, see ei ole õige koht!

Mujal maailmas on analoogseid blogisid mitmeid. Neis tehakse pilbasteks kõik peamised vaktsiinivastaste valeväited. Kahjuks ei suuda ma ilmselt sama mahuga eestikeelset lehte oma igapäevaelu ja töö kõrvalt üleval hoida. Seega alustan tasapisi ja ehk lisan jõudumööda viiteid ka vastavatele välismaistele blogidele.

Käesolevas blogis hakkan ma ükshaaval välja tooma ja ümber lükkama iga vaktsineerimine.ee lehel toodud valeväidet, mis on häbematult liidetud mõne teaduspublikatsiooniga. Minu eesmärk on näidata, kuidas vaktsiinivastased väänavad tegelikkust, ise väites, et paljastavad tõde. Neid valesid lugedes jääb mulle mulje, et seda tehakse tõesti teadlikult, sest mitme artikli puhul piisab vaid mõnest minutist, et aru saada, et seda on täiesti vastupidiselt tõlgendatud.

Jah, ma annan endale aru, et ilmselt teen valeinfot jagavale lehele teenimatut reklaami, aga samas loodan, et isegi kui minu blogi kaudu sinna rohkem jõutakse, heliseb lugejal kuklas kusagil pisikenegi häirekell, mis tuletab meelde, et sealset infot lugedes tuleb olla väga-väga skeptiline.

 Lapsevanem, kui sa kahtled enne otsustamist, siis alusta perearstist ja/või lehest vaktsineeri.ee

Disclaimer: ma ei tööta ei Raviametis ega Terviseametis, ma ei ole meditsiinitöötaja ega apteeker ega ka ravimitööstuses tegev. Mulle ei maksa selle aja kulutamise eest mitte keegi sentigi. Mul on vaid mu missioonitunne ja nördimus teadustulemuste väänamise pärast ning mind ajab vihale, kuidas sellega seatakse teadlikult ohtu nende inimeste lapsed, kes usaldavad kirjasolevat, sest "on ju viidatud".