Alustuseks tsiteerin vaktsineerimine.ee avalehel olevat tutvustust:
"See lehekülg on neile, kes tahaksid vaktsiinide kohta rohkem teada, kuid kel pole aega või piisavat keeleoskust ennast kurssi viia hulgaliste teadustööde ja keeruliste materjalidega, mis teema kohta avaldatud on. Siia on kogutud infot vaktsiinide infolehtedelt, toodud linke teemakohastele materjalidele, millest on välja sorteeritud faktid ja argumendid, mida toetab teadus. Siit leiab eestikeelsed lühikokkuvõtted algallikatest ning lingid neile, kes soovivad rohkem teada või veenduda väite päritolus. Algallikad on enamasti inglise keeles."
Välja toodud faktid ja argumendid, mida toetab teadus. Suurepärane! Lisaks lingid, et veenduda väite päritolus. Kõlab usaldusväärse ja korralikult tehtud kirjanduse ülevaatena, kas pole? Veendugem siis.
Esimene näide valeväitest vaktsineerimine.ee lehel tuleb leetrite sektsioonist. Valisin leetrid, kuna viimasel ajal on just see vaktsiinvälditav nakkushaigus üle maailma, sh Euroopas sagenenud ning ka meil on olnud hoiatavaid märke juhtude võimalikust sagenemist. Leetrite juures kohe esimene väide ja viide on järgmised:
Viidatud uuring:
Tegelikult on juba artikli pealkirja lugedes üsna selge, et sellest artiklist me väidetut ei saagi leida. Nimelt on tegu leetriviiruse genotüübi määramise metoodika väljatöötamist ja valideerimist kirjeldava artikliga.
1. väide: Uuring tehti leetriepideemia ajal. VALE!
Mis tegelikult kirjas oli: Metoodika valideerimiseks kasutatud proovidest enamuse moodustasid rutiinse leetrinakkuste järelvalve käigus korjatud proovid kolmes erinevas uurimiskeskuses USAs, Saksamaal ja Kanadas.
2. väide: uuriti 194 leetrihaiget. VALE!
Mis tegelikult kirjas oli: metoodika spetsiifilisuse ja sensitiivsuse hindamiseks kasutati 370 proovi (vt ka eelmist punkti proovide päritolu kohta). Mitte 194 ega 1000 ega ka mitte 370 leetrihaiget.
3. väide: Uuring tehti CDC laborites - POOLIK TÕDE
Mis tegelikult kirjas oli: Metoodika arendati algselt Kanada Riiklikus Mikrobioloogia Laboris (Canadian National Micorbiology Laboratory (NML)) ning seejärel viidi omakorda läbi sõltumatu hindamine Saksamaal Robert Koch'i Instituudis ning CDC-s (US Centers for Disease Control). Oleks siis võinud ju kõik kirja panna, sest siis oleks 3-kordselt laboreid ja laborites töötavad ju teadlased! (Kes on küll enamasti ravimifirmade poolt ära ostetud ja kinni makstud, aga vahel pole sellest lugu, kui nende tehtud teadust saab endale sobivaks kirsikorjeks kasutada. See oli irooniline remark.)
4. väide: 37% leetritest oli tingitud MMR vaktsiinist. KÕIGE RÄIGEM VALE!
Mis tegelikult kirjas oli: 1) MMR vaktsiini kui sellist artiklis üldse ei mainitagi. Mitte.Ühtegi.Korda. Küll aga öeldakse, et kõigis kasutusel olevates leetrivaktsiinides on üks ja sama konkreetne leetrite viiruse genotüüp - genotüüp A. 2) Ka 37% pole artiklis mitte kusagil kirjas. Kust ja mille põhjal see arvutati, sellest räägin kohe allpool. Tingitud vaktsiinist - täiesti vägivaldne ja laest võetud järeldus. Artikli autorid mitte midagi sellist ei väida ega saagi väita, sest esiteks, nad ei uurinudki ju seda, vaid lõid genotüübi detekteerimiseks metoodika ja teiseks, MMR vaktsiin ei tekita leetreid. Me teame seda juba.
Enne veel, kui ma jõuan selle müstilise 37%-ni, natuke artikli tegelikust taustast:
Metoodika väljatöötamise ajendiks oli asjaolu, et leetripuhangute ajal rakendatakse ühe meetmena vakstineerimata isikute kiirkorras vaktsineerimist. Kuna 5%-l vaktsineeritutest esinevad leetritele sarnanevad vaktsiini kõrvalnähud (lööve ja palavik), ei ole võimalik neid isikuid tegelikest metsiktüüpi viirusega nakatunutest lihtsalt sümptomite põhjal eristada. Vaja on teada viiruse genotüüpi. Eristada on aga neid isikuid tegelikest nakatunutest vaja omakorda selleks, et neid mitte asjatult isoleerida ning muidugi ka selleks, et oleks olemas adekvaatne ülevaate nakkuse levimisest ja tegelikust nakatunute arvust. Seega oleks vaja kiiret ja efektiivset metoodikat nende genotüüpide määramiseks.
Metoodika väljatöötamise ajendiks oli asjaolu, et leetripuhangute ajal rakendatakse ühe meetmena vakstineerimata isikute kiirkorras vaktsineerimist. Kuna 5%-l vaktsineeritutest esinevad leetritele sarnanevad vaktsiini kõrvalnähud (lööve ja palavik), ei ole võimalik neid isikuid tegelikest metsiktüüpi viirusega nakatunutest lihtsalt sümptomite põhjal eristada. Vaja on teada viiruse genotüüpi. Eristada on aga neid isikuid tegelikest nakatunutest vaja omakorda selleks, et neid mitte asjatult isoleerida ning muidugi ka selleks, et oleks olemas adekvaatne ülevaate nakkuse levimisest ja tegelikust nakatunute arvust. Seega oleks vaja kiiret ja efektiivset metoodikat nende genotüüpide määramiseks.
Siin ka mu jutu kinnituseks paar lõiku abstraktist ja sissejuhatusest. Ma ei mõelnud seda ise välja (Kes ei tea, siis abstrakt on teadusartikli lühikokkuvõte, milles tuleb autoritel välja tuua probleemi olemus/hüpotees, selle lahenduseks/kontrollimiseks ette võetud sammud ning saadud tulemused ning peamised järeldused. Võite muidugi ka ise ülevaltoodud lingile klikkida ja vaadata, kas täielikus abstraktis on kordagi välja toodud midagiGI nende väidete sarnast, mida vaktsineerimine.ee väidab seda artiklit viidates. Kes ei viitsi vaatama minna, siis, ausõna, ei ole):
“During measles outbreaks, it is important to be able to rapidly distinguish between measles cases and vaccine reactions to avoid unnecessary outbreak response measures such as case isolation and contact investigations. We have developed a real-time reverse transcription-PCR (RT-PCR) method specific for genotype A measles virus (MeV) (MeVA RT-quantitative PCR [RT-qPCR]) that can identify measles vaccine strains rapidly, with high throughput, and without the need for sequencing to determine the genotype.”
"Since approximately 5% of recipients of measles virus-containing vaccine experience rash and fever which may be indistinguishable from measles (9), it is very important to identify vaccine reactions to avoid unnecessary isolation of the patient, as well as the need for contact tracing and other labor-intensive public health interventions. Recent measles outbreaks in the Canadian provinces of Alberta and British Columbia have emphasized the need for rapid differentiation of vaccine reactions (18, 19) from reactions to infection with the wild-type virus."
Ja nüüd algab kõige lahedam koht: kust siis tulid väidetud numbrid 194, 73 ja 37%? Kohe näete tüüpilist kirsinoppimist, ainult et antud juhul need nopitud kirsid ei ole isegi mitte kirsid vaid ab-so-luut-selt asjassepuutumatud. Pigem kaalikad.
Artikli sissejuhatus jätkub nii:
“During the measles outbreak in California in 2015, a large number of suspected cases occurred in recent vaccinees (3). Of the 194 measles virus sequences obtained in the United States in 2015, 73 were identified as vaccine sequences (R. J. McNall, unpublished data).”
Siin need mõistatuslikud arvud on. Näitamaks, et leetrikahtlusega inimestelt võetud proovidest paljud ei sisaldanud tegelikku nakkust põhjustavat metsiktüüpi viirust. Tegu on avaldamata andmetega. St et neid ei uurita ei käesolevas artiklis ega ole avaldatud ka üheski teises artiklis. Me ei tea nende andmete kohta mitte midagi rohkemat ega saagi teada (kiire otsing näitas, et neid ei ole ka hiljem avaldatud) peale selle, et nad aitavad meil näha probleemi olulisust - kahtlaste juhtude eristamiseks on vaja genotüpiseerida, sest nende tegelikeks nakkusteks lugemine võib tulemust väga palju kallutada.
Eriti vahva kirsinoppimise tõestus aga tuleneb artiklis kohe järgnevast lausest, mida vaktsiinivastased pole oma lehel isegi mitte maininud. Ometigi räägib see analoogsest asjast, mis eelnev USA näide:
“In contrast, only 11 of 542 cases genotyped in the National Reference Center for Measles, Mumps, and Rubella in Germany were associated with the vaccine virus.”
Miks nad seda ei maini? Sest see ei sobinud nende eesmärgiga kokku, 2% ei oleks hea välja näinud. Või siis tuli väsimus just enne seda lauset kallale? Juhin igaks juhuks ka siinkohal veel tähelepanu, et tegelikult ei oma ka see 2% tegelikult antud juhul mingit tähtsust, sest see ei ole vaktsiinist tingitud haigusjuhtude osakaal. See on nende proovide osakaal, mis oli võetud millalgi leetrikahtlusega inimestelt ja millest hiljem selgus, et need inimesed ei olnud metsiktüüpi viirusega nakatunud, vaid tegu oli ilmselt hoopis vaktsineerimise kõrvalnähtudega, mis jätsid mulje leetrinakkusest.
---
Selline sai esimese vale ümberlükkamine. Huvitav, mida vastava artikli autorid arvaksid nende avaldatud artikli nii räigelt valest tõlgendusest?
---
Selline sai esimese vale ümberlükkamine. Huvitav, mida vastava artikli autorid arvaksid nende avaldatud artikli nii räigelt valest tõlgendusest?
Disclaimer: ma ei tööta ei Raviametis ega Terviseametis, ma ei ole meditsiinitöötaja ega apteeker ega ka ravimitööstuses tegev. Mulle ei maksa selle aja kulutamise eest mitte keegi sentigi. Mul on vaid mu missioonitunne ja nördimus teadustulemuste väänamise pärast ning mind ajab vihale, kuidas sellega seatakse teadlikult ohtu nende inimeste lapsed, kes usaldavad kirjasolevat, sest "on ju viidatud".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar